Mis me teeme?

Paast



Palve- ja paastunädal 24-28 märts 2018 “Eestimaa eest...”

Palve- ja paastunädala igal õhtul (E-R) toimuvad palveõhtud Toompea 3, II korruse lastesaalis kell 18.00-19.00. Tere tulemast!

24 E - Palvetame, et Jumala õnnistus, kaitse ja ligiolu oleks üle Eestimaa, et Jumal annaks tarkust juhtidele ning kõigile, kes meie riigijuhtimisega seotud on. (1Tm 2:1-4)

25 T - Palvetame, et katkise peremudeli mõju saaks Eestimaal murtud ja noored saaksid hea kasvatuse, tähelepanu ning armastuse, nii vanematelt kodus kui ühiskonnas laiemalt. (Õp 22:6)

26 K - Palvetame perevägivalla ja selle erinevate vormide pärast. Palvetame, et paarisuhted paraneksid, abielulahutused väheneks ja pered oleksid tugevad.  (Hb 13:4)

27 N - Palvetame, et iga kristlane elaks oma usku jagavalt. Palvetame, et koguduses kasvaks nälg ja tegutsemine võita hingi Jeesusele ning tunnistamise elustiil leviks. (Ap 1:8)

28 R - Palvetame, et Jumal tõstaks koguduses üles vaimulikke isasid ja emasid, kes on valmis panema oma elu maha, et jüngerdada uusi kristlasi. (1Ts 2:6-12)



MIS ON PAASTUMINE?

Paastumine on meie vabatahtlik hoidumine toidust ja joogist (kas täielikult või osaliselt), et pühenduda segamatult palvele. See on alandumine Jumala ette ja Jumala otsimine. Seega on paastumine vaimulik praktika ja Jumalaga suhte tugevdaja. Paastumine ilma palveta on näljastreik, mis ei ole piibellik. 


Jeesus õpetas paastuma ning paastus ka ise (Mt 4:2). Kuid mitte alati ei paastunud jüngrid temaga koos (Mk 2:18-19). Ometi tunnistab see tekst selgelt, et Jeesus eeldas oma jüngrite paastumist pärast seda, kui ta on taevasse võetud. Ta õpetas oma jüngreid ka paastumise osatähtsusest palvetamise kõrval. Kahel korral ilmneb tema õpetuse kontekstist palve kohta, et ta seostab seda lähedalt paastumisega: "Kui te aga paastute… ärge olge nagu silmakirjatsejad…" (Mt 6:16-17). Ilmselt ei eeldanud ta, et paastumine peaks olema jüngrite regulaarne praktika. Kuid samas tahtis ta, et paastumist ei unustataks.


Paastu uued tuuled toovad elujõudu siis, kui vana saast on välja puhastatud nii füüsilises, kui vaimses mõttes. Paastumine õpetab inimesele kannatlikkust, suurendab ta tahtejõudu ja näitab, kuidas eluraskustest üle saada. Ka aitab üle saada isekusest, ahnusest, laiskusest ja muudest halbadest iseloomujoontest – paast on positiivne distsipliin.


Paast, kui vastutuse võtmine enese eest.

- Meie ihu tervendab end sageli siis, kui järgime Jumala psühholoogilisi eluseadusi.

- Tervise säilitamine on meie endi vastutusel. Sa ei saa süüdistada teisi oma elustiilis.

- Sa ei saa ignoreerida hoiatusi, hävitades oma ihu ja oodata, et Jumal sind taevalikult hea tervise juures hoiaks. Me peame lähtuma oma ihu vajadustest, mitte oma himudest.


Paastumise vaimulikud põhjused:

- Patu eemaldamine meeleparanduse läbi.

- Ülesaamine vaimulikest kaotustest ja visiooni saamine.

- Vaimulike väärtuste ja prioriteetide taastamine.

- Vaimulik puhkus, taastus ja kinnitus Jumalas.

- Harjumuste, elustiili ja südamesoovide puhastumine.

- Meie elu ka kristliku karakteri distsiplineerimine.

- Vastutuse võtmine meie kohustustes kristlasena oma koguduses ja maailmas.

- Paastumine aitab meil loovutada oma tahte Jumalale.

- Paastumine teeb meid teadlikuks Jumala ligiolust.

- Suurenenud avatus valmistab meist kindla suuna ja eesmärgiga kristlased.

- Oleme enam valmis aktiivsemaks teenimiseks, paremini varustatud võitmaks saatanat

- vaimulikus sõjapidamises ja elama võidukat elu olles täis Püha Vaimu. 


Loe lisaks alljärgnevast:

Elle KalamägiElle Kalamägi 

"Paastumine meditsiinilise ja praktilise poole pealt vaadatuna"

Elle on lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli meditsiiniõe eriala ja Tervisekoolis toitumisnõustaja õppe. Ta on Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni asutajaliige ja aseesimees, Ida Tallinna Keskhaigla dieedi/toituminõustaja (allikas: www.toitumisteraapia.ee)