Mis suunab minu elu?
kodutu loom, ei miski, mitteinimene.
Thomas Carlyle
Mis on sinu elu suunav jõud? Hetkel võib selleks olla mingi probleem, pinge või tähtaeg. Sind võib suunata ka mõni valus mälestus, painav hirm või alateadlik uskumus. On sadu erinevaid olukordi, väärtusi ja emotsioone, mis võivad sinu elu suunata.
1. Paljusid inimesi suunab süütunne. Kogu elu põgenevad nad kahetsustunde eest ja peidavad oma häbi. Süüst suunatud inimesed juhinduvad oma mälestustest. Nad lasevad oma minevikul kontrollida oma tulevikku. Sageli karistavad nad ennast ebateadlikult, õõnestades ise oma edukust. Kui Kain pattu tegi, lahutas tema süü ta Jumala lähedusest, ja Jumal ütles: “Sinust saab rahutu eksleja maa peal.” See sobib ka enamiku tänapäeva inimeste iseloomustuseks – nad ekslevad sihitult läbi elu.
2. Paljusid inimesi suunab viha ja vimm. Nad klammerduvad oma hingehaavade külge ega saa neist iial üle. Selle asemel et valust andestuse kaudu vabaneda, kordavad nad seda mõttes üha uuesti. Mõned vimmakad inimesed tõmbuvad enesesse nagu merikarbid oma kotta, teised plahvatavad ja valavad viha teiste peale välja. Kumbki reaktsioon on ebatervislik ja kasutu.
Vimmakandmine teeb alati sinule rohkem kahju kui sellele, kelle peale sa vimma kannad. Inimene, kes sinu vastu eksis, on arvatavasti selle unustanud ja elab oma elu edasi, sina aga haudud oma valus ega taha minevikul minna lasta.
Pane tähele: need, kes on sulle minevikus haiget teinud, ei saa seda valu pikendada, kui sa ise vihakandmise läbi oma valust kinni ei hoia. Sinu minevik on möödas! Miski ei too seda tagasi. Ainult sina ise oma kibedusega teed endale haiget. Sul oleks parem sellest õppida ja mitte enam kinni hoida. Piiblis öeldakse: “Ennast vihakandmisega surnuks kurnata on rumal, arutu tegu.”
3. Paljusid inimesi suunab nende hirm. Nende hirmud võivad olla tekkinud traumeerivatest kogemustest, ebarealistlikest ootustest, kasvamisest ülimalt ranges kodus või isegi geneetilisest eelsoodumusest. Mis ka ei oleks sellise hirmu põhjus, lasevad hirmust suunatud inimesed sageli käest suurepäraseid võimalusi, kuna nad ei julge riskida. Nad lähevad alati ainult kindla peale välja, väldivad riske ja püüavad säilitada status quo’d.
Hirm on omatehtud vangla, mis ei lase sul saada selleks, kelleks sa Jumala kava kohaselt pead saama. Sa pead astuma hirmule vastu usu ja armastuse relvadega. Piiblis öeldakse: “Täiemõõduline armastus ajab hirmu pakku. Hirm halvab, ja elu, mida valitseb hirm – surma ees, kohtumõistmise ees –, ei ole veel armastuses õiget kuju saanud.”
4. Paljusid inimesi suunab asjadekultus. Kogu nende elu sihiks saab omamissoov. Tung üha rohkem omada põhineb valearusaamal, et mida rohkem sa omad, seda õnnelikum ja tähtsam sa oled ning seda turvalisemalt sa end tunned. See ei ole nii. Asjad teevad meid vaid ajutiselt õnnelikuks. Kuna asjad ei muutu, tüdineme neist lõpuks ja tahame üha uuemaid, suuremaid, paremaid versioone.
Samuti on müüt see, et kui ma oman rohkem, siis olen ka tähtsam. Eneseväärikus ja netoväärtus ei ole üks ja seesama. Sinu väärtust ei määra su väärisasjad, ning Jumal ütleb, et kõige väärtuslikumad asjad elus polegi üldse asjad!
Kõige levinum müüt raha kohta on, et mida rohkem meil seda on, seda turvalisemalt võime end tunda. See pole nii. Jõukusest võib hetkega ilma jääda terve rea meie tahtele allumatute tegurite läbi. Tõelist turvalisust võib leida vaid sellest, mida ei saa sinult iial ära võtta – sinu suhtest Jumalaga.
5. Paljusid inimesi suunab nende tunnustusvajadus. Nad lasevad oma elu valitseda oma vanemate või laste või õpetajate või sõprade ootustel. Paljud täiskasvanud püüavad ikka veel pälvida oma rahuldamatute vanemate heakskiitu. Teised juhinduvad ea- või töökaaslaste survest, alati muretsedes selle üle, mida teised võivad neist arvata. Õnnetuseks need, kes suure rahvasumma järel käivad, harilikult rahvasumma sekka ka eksivad.
Ma ei tunne kõiki edukuse võtmeid, kuid üks läbikukkumise võti on püüe kõigile meeldida. Teiste arvamustest juhindumine on kindel viis mitte tabada Jumala eesmärki oma elule. Jeesus ütles: “Keegi ei saa teenida kahte isandat.”
1. Oma eesmärgi teadmine annab su elule mõtte. Meid on loodud mõtestatud olendeiks. Et leida elu mõtet, katsetavad inimesed mitmesuguseid küsitava väärtusega meetodeid, nagu astroloogiat või parateadusi. Kui sinu elul on mõte, suudad sa taluda peaaegu kõike; ilma selleta pole miski talutav.
Üks kahekümnendates eluaastates noor mees kirjutas: “Ma tunnen end läbikukkujana, sest ma püüan kõigest väest kellekski saada, aga ma isegi ei tea, kelleks. Ma ei oska midagi muud kui asju kuidagi ära teha. Ükskord, kui ma oma eesmärgi leian, tunnen nagu algaks mu elu tegelikult peale.”
Ilma Jumalata ei ole elul eesmärki, ja ilma eesmärgita ei ole elul mõtet. Ilma mõtteta ei ole elul tähtsust ega lootust. Piiblis on seda lootusetust paljud inimesed väljendanud. Jesaja kurtis: “Ma olen mõttetult vaeva näinud; olen asjatult ja tühja kulutanud oma jõudu.” Iiob ütles: “Mu elu libiseb mööda – päev päeva järel lootusetust” ja “Ma loobun; olen väsinud elamast. Jäta mind rahule. Mu elu on mõttetu.” Suurim tragöödia pole mitte surm, vaid eesmärgita elu.
Lootus on sinu elule niisama oluline nagu õhk ja vesi. Sa vajad lootust, et tulla toime. Doktor Bernie Siegel tegi kindlaks, millistel patsientidel haigus taandub. Selleks küsis ta neilt: “Kas te tahate elada saja-aastaseks?” Need, kel oli selge arusaamine oma elu eesmärgist, vastasid jah, ja just nemad jäid kõige sagedamini ellu. Eesmärk annab lootuse.
Kui oled tundnud lootusetust, siis pea vastu! Kui hakkad elama eesmärgiga, juhtub sinu elus peagi imelisi asju. Jumal ütleb: “Ma tean, mis mul on teie jaoks kavas. … Mul kavatsen teile head ja mitte halba. Ma annan teile lootuse ja hea tuleviku.” Võib-olla sa tunned, et oled võimatus olukorras, kuid Piibel ütleb: “Jumal … suudab teha palju rohkem kui meie iial julgeme küsida või isegi unistada – lõputult üle meie suurimate palvete, soovide, mõtete või lootuste.”
2. Oma eesmärgi teadmine teeb elu lihtsamaks. See paneb paika, mida sa teed ja mida sa ei tee. Sinu eesmärgist saab mõõdupuu, mis aitab sul otsustada, millised tegevused on vajalikud, millised mitte. Sa lihtsalt küsid endalt: “Kas see tegevus aitab mul täita Jumala seatud eesmärki minu elule?”
Ilma selge eesmärgita puudub sul alus, millele toetada oma otsused, mille järgi jaotada oma aega ja kasutada oma ressursse. Sa kaldud tegema otsuseid lähtuvalt hetke olukordadest, survetest ja tujust. Inimesed, kes ei tea oma eesmärki, püüavad teha liiga palju – ning see põhjustab stressi, väsimust ja konflikte.
3. Oma eesmärgi teadmine muudab sinu elu keskendatuks. See koondab sinu pingutused ja energia sellele, mis on oluline. Sinu tõhusus kasvab valivuse kaudu.
Inimestele on omane lasta pisiasjadel oma tähelepanu hajutada. Me mängime oma eluga Trivial Pursuit’i.* Henry David Thoreau täheldas, et inimesed elavad “vaikses meeleheites”, kuid tänapäeval oleks kohasem rääkida “sihitust meelelahutusest”. Paljud inimesed on nagu güroskoobid, mis pöörlevad meeletu kiirusega, aga ei liigu kuhugi.
Ilma selge eesmärgita vahetad sa pidevalt suunda, töökohti, suhteid, kogudusi või muid väliseid näitajaid – lootes iga muutuse puhul, et see toob segadusse selgust või täidab su südametühjust. Sa mõtled: “Võib-olla seekord läheb teisiti”, kuid see ei lahenda sinu põhiprobleemi – fookuse ja eesmärgi puudumist.
Piiblis öeldakse: “Ärge elage hooletult, mõtlematult. Tehke kindlaks, et te mõistate, mida Issand tahab!”
Fokuseerimise jõudu võime näha valguse näitel. Hajutatud valgusel pole erilist jõudu ega mõju, aga valguse energiat saab koondada fokuseerimise teel. Suurendusklaasiga päikesekiiri koondades on lihtne rohtu või paberitükki süüdata. Kui valgust laserikiirest rohkem koondada, lõikab ta terasestki läbi.
Ei ole midagi nii võimsat kui keskendatud elu, elu, mida elatakse eesmärgiga. Ajaloo käiku kõige enam mõjutanud inimesed olid äärmiselt fokuseeritud. Näiteks apostel Paulus levitas peaaegu üksi kogu Rooma impeeriumis ristiusku. Tema saladus oli keskendatud elu. Ta ütles: “Ma koondan kogu oma energia ühele asjale: ma unustan, mis on möödas, ja ootan innukalt seda, mis on ees.”
Kui tahad, et su elu täit mõju omaks, keskenda oma elu! Ära tegele tühja-tähjaga. Ära püüa teha kõike. Tee vähem. Vähenda isegi häid tegevusi ja tee ainult seda, mis on kõige olulisem. Ära aja segamini aktiivsust ja tootlikkust. Sa võid olla toimekas ka ilma eesmärgita, kuid mis on sellest kasu? Paulus ütles: “Meie, kes me tahame kõike, mis Jumalal meile on varuks, keskendume sellele eesmärgile.”
4. Oma eesmärgi teadmine annab elule motivatsiooni. Eesmärk tekitab alati kirge. Mitte miski ei anna energiat nii nagu selge eesmärk. Teisest küljest kirg ilma eemärgita laostab sind. Isegi hommikul enese voodist väljaajamine muutub väsitavaks ülesandeks. Mõttetu töö, mitte ületöö, on see, mis kurnab meid ära, närvutab meie jõu ja võtab meilt rõõmu.
George Bernard Shaw kirjutas: “See on tõeline elurõõm: olla kasutatud eesmärgil, mida sa ise pead vägevaks; olla loodusjõud, mitte palavikuline, isekas väike haiguste ja hädade pundar, kes kaebab, et maailm ei taha pühenduda sinu õnnelikuks tegemisele.”
5. Oma eesmärgi teadmine valmistab sind ette igavikuks. Paljud inimesed kulutavad oma elu sellele, et jätta kestvat pärandit maa peale. Nad tahavad, et neid mäletataks, kui neid kord siin enam ei ole. Kuid lõpuks ei ole kõige olulisem see, mida teised sinu elu kohta ütlevad, vaid mida ütleb Jumal. Inimesed ei suuda mõista, et kõik saavutused ületatakse kunagi, kõik rekordid purustatakse kunagi, iga kuulsus lahtub ja kõik kiiduavaldused ununevad.
Kolledžis oli James Dobsoni eesmärk saada kooli tennisetšempioniks. Ta tundus uhkust, kui tema karikas asetati kooli autasude kapis väljapaistvale kohale. Aastaid hiljem saatis keegi selle karika talle postiga koju. Karikas oli leitud kooli remondi ajal prügikastist. Jim ütles: “Kui piisavalt kaua aega on möödas, heidab keegi teine kõik su võidud prügihunnikusse.”
Maise pärandi loomise nimel elamine on lühinägelik. Targem ajakasutus on igavese pärandi ehitamine. Sind ei ole pandud elama maa peale, et sind siin mäletataks. Sind pandi siia elama, et sa valmistuksid igavikuks.
Ühel päeval seisad sa Jumala ees, ja tema teeb su elule läbivaatuse, lõpueksami, enne kui sa astud igavikku. Piiblis öeldakse: “Pidage meeles, me kõik peame ise seisma Jumala kohtunikutooli ees. … Jah, igaüks meist peab ise Jumalale aru andma.” Õnneks Jumal tahab, et me sel eksamil läbi saaksime, seepärast on ta meile küsimused ette teatanud.
Piibli põhjal võime järeldada, et Jumal esitab meile kaks keskse tähtsusega küsimust:
Esiteks: “Mida sa tegid minu Poja, Jeesuse Kristusega?” Jumal ei küsi sinu usulise tausta või õpetuslike vaadete kohta. Ainus, mis maksab, on see, kas sa võtsid vastu, mida Jeesus sinu eest tegi, ja kas sa õppisid teda armastama ja usaldama? Jeesus ütles: “Mina olen tee ja tõde ja elu. Keegi ei saa tulla Isa juurde muidu kui minu kaudu.”
Teiseks: “Mida sa tegid sellega, mis ma sinule andsin?” Mida sa tegid oma eluga – kõigi annete, võimaluste, energia, suhete ja ressurssidega, mis Jumal sulle andis? Kas sa kulutasid nad enda peale või kasutasid neid eesmärkideks, milleks Jumal sind lõi?
Sind nendeks kaheks küsimuseks ette valmistada on selle raamatu eesmärk. Esimene küsimus määrab, kus sa veedad igaviku. Teine küsimus määrab, mida sa teed igavikus. Selle raamatu lõpuks oled sa valmis vastama mõlemale küsimusele.
Kasutatud on osaliselt väljavõtteid raamatust „Eesmärgist juhitud elu. Miks ma olemas olen?“ 2005 Allika Kirjastus (Purpose Driven Life Rick Warren 2002) Allika Kirjastuse loal.