Mis me teeme?

Paast

Paastumine on meie vabatahtlik hoidumine toidust ja joogist (kas täielikult või osaliselt), et pühenduda segamatult palvele. See on alandumine Jumala ette ja Jumala otsimine. Seega on paastumine vaimulik praktika ja Jumalaga suhte tugevdaja.

 

 Kõik see, mis me endi ja meid ümbritsevate inimeste eludes toimub, aga mis ka me riigis toimub (või ei toimu), sõltub sageli ka meie osalusest, mõtetest-arusaamadest, suhtumistest, panusest ja paljust muust. Sh sellest, kas ja mida vaimulikus mõttes erinevate olukordade osas ette võtame. Piibel julgustab meid erinevate kirjakohtade ja eeskujude kaudu palvetama ja paastuma, seistes olukordade eest, mis vajavad lahendamist, kuid millest inimlik jõud ja tarkus sageli üle käi. Ja tänu Jumalale, et ei käi, sest see annab maad meie alistumisele Jumala ees ja Tema võimsa väe ning abi esile tulekule erinevates olukordades. 


Nii kutsumegi teid võtma järgmisel nädalal aega palveks ja paastuks – just selliselt nagu kellelgi võimalik ja jõukohane, seistes Jumala ees teemade pärast, mis on välja toodud kirja lõpus.

Me teeme seda üheskoos, uskudes Jumala lubadusse: „Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid. Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest omasüdamest.“ (Jeremija 29:12-13)


10-päevane paast 18.-27.03.2024 “Uus lähedus Jumalaga” 

Jeesus palvetas oma jüngrite eest: “…et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud” (Jh 17:21). See palve väljendab Jeesuse tahet, et oleksime üks Isaga ja lähedal Talle. Kui sa oled  kellelegi lähedal, siis sa mõistad ka tema mõtteid, südant ja käitumist. Tema iseloom hakkab sulle isegi üle kanduma. Veetes Issandaga aega ja kuuldes Tema häält, hakkame muutuma Tema saraseks. Selle tulemusel hakkab kaduma hirm (“Täiuslik armastus ajab kartuse välja.” 1Jh 4:18), kuuletumine pole enam raske (“Tema käsud ei ole rasked” 1Jh 5:3) ja meis tekib armastus inimeste vastu (“Igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat” 1Jh 4:7). Paast koos palvega toob alati uut värskust ja läbimurdvat muutust nii isiklikku ellu kui koguduse ellu, mistõttu liitu koos meiega 10-päevases paastus, et astuda uude lähedusse Jumalaga.


 

 

 

MIS ON PAASTUMINE?

Paastumine on meie vabatahtlik hoidumine toidust ja joogist (kas täielikult või osaliselt), et pühenduda segamatult palvele. See on alandumine Jumala ette ja Jumala otsimine. Seega on paastumine vaimulik praktika ja Jumalaga suhte tugevdaja. Paastumine ilma palveta on näljastreik, mis ei ole piibellik. 


Jeesus õpetas paastuma ning paastus ka ise (Mt 4:2). Kuid mitte alati ei paastunud jüngrid temaga koos (Mk 2:18-19). Ometi tunnistab see tekst selgelt, et Jeesus eeldas oma jüngrite paastumist pärast seda, kui ta on taevasse võetud. Ta õpetas oma jüngreid ka paastumise osatähtsusest palvetamise kõrval. Kahel korral ilmneb tema õpetuse kontekstist palve kohta, et ta seostab seda lähedalt paastumisega: "Kui te aga paastute… ärge olge nagu silmakirjatsejad…" (Mt 6:16-17). Ilmselt ei eeldanud ta, et paastumine peaks olema jüngrite regulaarne praktika. Kuid samas tahtis ta, et paastumist ei unustataks.


Paastu uued tuuled toovad elujõudu siis, kui vana saast on välja puhastatud nii füüsilises, kui vaimses mõttes. Paastumine õpetab inimesele kannatlikkust, suurendab ta tahtejõudu ja näitab, kuidas eluraskustest üle saada. Ka aitab üle saada isekusest, ahnusest, laiskusest ja muudest halbadest iseloomujoontest – paast on positiivne distsipliin.


Paast, kui vastutuse võtmine enese eest.

- Meie ihu tervendab end sageli siis, kui järgime Jumala psühholoogilisi eluseadusi.

- Tervise säilitamine on meie endi vastutusel. Sa ei saa süüdistada teisi oma elustiilis.

- Sa ei saa ignoreerida hoiatusi, hävitades oma ihu ja oodata, et Jumal sind taevalikult hea tervise juures hoiaks. Me peame lähtuma oma ihu vajadustest, mitte oma himudest.


Paastumise vaimulikud põhjused:

- Patu eemaldamine meeleparanduse läbi.

- Ülesaamine vaimulikest kaotustest ja visiooni saamine.

- Vaimulike väärtuste ja prioriteetide taastamine.

- Vaimulik puhkus, taastus ja kinnitus Jumalas.

- Harjumuste, elustiili ja südamesoovide puhastumine.

- Meie elu ka kristliku karakteri distsiplineerimine.

- Vastutuse võtmine meie kohustustes kristlasena oma koguduses ja maailmas.

- Paastumine aitab meil loovutada oma tahte Jumalale.

- Paastumine teeb meid teadlikuks Jumala ligiolust.

- Suurenenud avatus valmistab meist kindla suuna ja eesmärgiga kristlased.

- Oleme enam valmis aktiivsemaks teenimiseks, paremini varustatud võitmaks saatanat

- vaimulikus sõjapidamises ja elama võidukat elu olles täis Püha Vaimu. 


Loe lisaks alljärgnevast:

 

Elle Kalamägi

Elle Kalamägi 

"Paastumine meditsiinilise ja praktilise poole pealt vaadatuna"

Elle on lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli meditsiiniõe eriala ja Tervisekoolis toitumisnõustaja õppe. Ta on Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni asutajaliige ja aseesimees, Ida Tallinna Keskhaigla dieedi/toituminõustaja (allikas: www.toitumisteraapia.ee)