Ivo Unt avab sügava vajaduse pojaks või tütardeks olemise järele ning selle tähenduse Jeesuse kadunud poja loo valguses. Ta rõhutab, et igaühel meist on vaja nii vaimulikku kui ka maist isa, et kasvada, õppida ja olla juhitud. Jutluses kutsutakse üles usaldama autoriteete, võtma vastu vaimuliku juhtimise ja teenima ühist visiooni ning julgustatakse laskma Jumalal tervendada haavad usaldamatuse ja hirmu valdkonnas.