Alland Parman kutsub üles andma oma tegudes Jumalale alati parimat. Ta toob näiteid Piiblist ja igapäevaelust, rõhutades, et suurepärasus igas väikeses asjas austab Jumalat ja innustab ka teisi. Käsitletakse küsimust, kas Jumal õnnistab keskpärasust või ootab Ta meilt rohkemat.