No audio available.
Ivo Unt avab, kuidas reformatsiooni ajal rõhutatud üldine preesterlus ei vii kristlast iseseisvusse, vaid tõstab koguduse kui Kristuse ihu vajaduse veel selgemalt esile. Jutlus näitab Efeslaste 4. ja 1. Korintlaste 12. kaudu, et kogudus on vaimulik perekond, kus iga liige on vajalik ning kasv sünnib vastastikuses hoolimises ja koostöös. See kutsub alistuma Kristuse juhtimisele, panema ühised eesmärgid isiklikest ambitsioonidest ettepoole ja teenima üksteist armastuses.
Kogudus ei ole organisatsioon, vaid elav ihu Kristuse juhtimise all. See eeldab alistumist Kristusele ja üksteisele, ühiste eesmärkide seadmist isiklikest ambitsioonidest ettepoole ning valmisolekut üksteist teenida.
Me vajame üksteist – kõik on vajalikud.