Paastumine on meie vabatahtlik hoidumine toidust ja joogist (kas täielikult või osaliselt), et pühenduda segamatult palvele. See on alandumine Jumala ette ja Jumala otsimine. Seega on paastumine vaimulik praktika ja Jumalaga suhte tugevdaja. Paastumine ilma palveta on näljastreik, mis ei ole piibellik. 

Jeesus õpetas paastuma ning paastus ka ise (Mt 4:2). Kuid mitte alati ei paastunud jüngrid temaga koos (Mk 2:18-19). Ometi tunnistab see tekst selgelt, et Jeesus eeldas oma jüngrite paastumist pärast seda, kui ta on taevasse võetud. Ta õpetas oma jüngreid ka paastumise osatähtsusest palvetamise kõrval. Kahel korral ilmneb tema õpetuse kontekstist palve kohta, et ta seostab seda lähedalt paastumisega: "Kui te aga paastute… ärge olge nagu silmakirjatsejad…" (Mt 6:16-17). Ilmselt ei eeldanud ta, et paastumine peaks olema jüngrite regulaarne praktika. Kuid samas tahtis ta, et paastumist ei unustataks.

Paastu uued tuuled toovad elujõudu siis, kui vana saast on välja puhastatud nii füüsilises, kui vaimses mõttes. Paastumine õpetab inimesele kannatlikkust, suurendab ta tahtejõudu ja näitab, kuidas eluraskustest üle saada. Ka aitab üle saada isekusest, ahnusest, laiskusest ja muudest halbadest iseloomujoontest – paast on positiivne distsipliin.

Paast, kui vastutuse võtmine enese eest.

- Meie ihu tervendab end sageli siis, kui järgime Jumala psühholoogilisi eluseadusi.

- Tervise säilitamine on meie endi vastutusel. Sa ei saa süüdistada teisi oma elustiilis.

- Sa ei saa ignoreerida hoiatusi, hävitades oma ihu ja oodata, et Jumal sind taevalikult hea tervise juures hoiaks. Me peame lähtuma oma ihu vajadustest, mitte oma himudest.

Paastumise vaimulikud põhjused:

- Patu eemaldamine meeleparanduse läbi.

- Ülesaamine vaimulikest kaotustest ja visiooni saamine.

- Vaimulike väärtuste ja prioriteetide taastamine.

- Vaimulik puhkus, taastus ja kinnitus Jumalas.

- Harjumuste, elustiili ja südamesoovide puhastumine.

- Meie elu ka kristliku karakteri distsiplineerimine.

- Vastutuse võtmine meie kohustustes kristlasena oma koguduses ja maailmas.

- Paastumine aitab meil loovutada oma tahte Jumalale.

- Paastumine teeb meid teadlikuks Jumala ligiolust.

- Suurenenud avatus valmistab meist kindla suuna ja eesmärgiga kristlased.

- Oleme enam valmis aktiivsemaks teenimiseks, paremini varustatud võitmaks saatanat

- vaimulikus sõjapidamises ja elama võidukat elu olles täis Püha Vaimu. 

Loe lisaks alljärgnevast: